7. raamprogrammi esilehele

 

Abiks taotlejale

Sellelt lehelt leiate vajalikke viite ja juhtnööre 7. raamprogrammis osalemiseks.
Kindlasti on vajalik enne taotluse kokkupanekut tutvuda ka nende materjalidega, mis asuvad Euroopa Komisjoni ametlikul 7. raamprogrammi veebilehel http://cordis.europa.eu/fp7/home_en.html

28. märtsil toimus 7. raamprogrammi Eesti avakonverents. Materjalidega on võimalik tutvuda konverentsi koduleheküljel
19. märtsil 2007 avati elektrooniline taotluste esitamise teenus (EPSS) mõnedele projektikonkurssidele
2. veebruar 2007 - 7RP Ideede eriprogramm - ERC Grant Schemes. Guide for applicants.
30. jaanuar 2007 - ajaleht Innovaatika, mida võib nimetada ka üheks 7RP erinumbriks
21. jaanuar 2007 - kokkuvõte teemal "Rahastamisest 7. raamprogrammis".
8. jaanuar 2007 - rahastamise kokkulepete mustandversioonid
22. detsember 2006 - esimeste projektikonkursside teemad ja taotluste esitamise tähtajad
19. detsember 2006 - EURATOMi programmis osalemise reeglid
18. detsember 2006 - 7. raamprogrammis osalemise reeglid
 

19. märtsil 2007 avati elektrooniline taotluste esitamise teenus (EPSS) järgmistele projektikonkurssidele:
FP7-PEOPLE-2007-5-1-1-NIGHT
FP7-HEALTH-2007-A
FP7-REGIONS-2007-1
FP7-REGIONS-2007-2
FP7-REGIONS-2007-3
FP7-REGPOT-2007-1
FP7-REGPOT-2007-2
FP7-REGPOT-2007-3
FP7-REGPOT-2007-4
ERC-2007-StG
FP7-PEOPLE-2007-5-2-AWARDS

Ülejäänud konkurssidele, mille taotluste esitamise tähtaeg on varem kui 3. mai 2007, avatakse EPSS enne märtsi lõppu. Hilisemate taotluste esitamise tähtaegadega (pärast 3. maid) projektikonkurssidele avatakse EPSS hiljmalt üks kuu enne taotluste esitamise lõpptähtaega.

Tulevikus avatakse EPSS juba projektikonkursi avaldamise päeval.

 

12. veebruar 2007

7. raamprogrammi Ideede eriprogramm - ERC Grant Schemes. Guide for Applicants. 31. January 2007 (pdf). Juhend on avaldatud Euroopa Teadusnõukogu poolt ja on allalaetav ka CORDISest.

30. jaanuar 2007

Sel päeval ilmunud Innovaatika (nr 64 (97), jaanuar 2007 (pdf)  sisaldab rohkesti 7. raamprogrammi teemalisi artikleid (sh rahastamisest) ja 7. raamprogrammi programmide ning teemade tutvustusi.

Innovaatika nr 64 (97) (pdf) sisukord:

Uudised, toimetaja veerg "7RP pika tee alguses" (Rein Kaarli)  - lk 1
7. raamprogrammi esimesed konkursid (C316/24 ET Euroopa Liidu Teataja 22.12.2006 põhjal) - lk 2
Projektitaotluste hindamiskriteeriumid 7. raamprogrammis (Maria Habicht) lk 2
Rahastamine 7. raamprogrammis (Anne Park) - lk 4
Abiks projekti koostajale (Ülle Must) - lk 5
7RP Teema 1: Tervis (Inga Sarand) - lk 6
7RP teema 2: Toit, põllumajandus ja kalandus ning biotehnoloogia (Meelis Sirendi) - lk 8
7RP teema 3: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (Aavo Kaine) - kl 9
7RP teema 4: Nanoteadused, nanotehnoloogiad, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad (Aavo Kaine) - lk 14
7RP teema 6: Keskkond (Maria Habicht) - lk 17
järg 7RP teemale 3: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (Aavo Kaine) - lk 25
7RP teema 8: Sotsiaalmajandus ja humanitaaria (Ülle Must) - lk 26
7RP teema 9: Kosmos (Einar Mikson) - lk 30
7RP teema 10: Julgeolek (Einar Mikson) - lk 31
Ideede programm 7. raamprogrammis (Madis Saluveer) - lk 34
Teadlaskarjäär ja mobiilsus EL 7. raamprogrammis (Kristin Kraav) - lk 35
Teadustöö infrastruktuurid - uued konkursid (Marika Meltsas) - lk 38
Teadus ühiskonnas. EL 7. raamprogrammi "Võimekuse" eriprogrammi 5. alaprogramm (Terje Tuisk) - lk 39
Rahvusvaheline koostöö 7. raamprogrammis (Ülle Must) - lk 41
7. raamprogrammi kontaktisikud - lk 44
 

Üles ^

21. jaanaur 2007

Rahastamisest 7. raamprogrammis
Mõisted

Esmalt terminoloogiast, milles on võrreldes 6. raamprogrammiga toimunud mõned muutused:
„Contract”  asemel räägitakse nüüd „Grant Agreement”śt  e toetuse kokkuleppest,
„Contractor”  on „Beneficiary” e kasusaaja,
„Instruments” asemel on „Funding Schemes” e rahastamisskeemid,
„Audit certificate” on „Certificate on Financial Statement” e raamatupidamisaruande tõend.

 Rahastamisvormid

7. raamprogrammi ettevalmistamise käigus oli Euroopa Komisjoni eesmärgiks lisaks osavõtureeglitele igati lihtsustada ka finantsreegleid. Selleks kaotati 6. raamprogrammis kehtinud kulumudelid. Eelistatud rahastamisvormiks Euroopa Komisjoni silmis on grant e. kindla kokkulepitud summa eraldamine, samuti jääb rahastamine tegelike kulude alusel ning võimalik on ühe rahastamislepingu raames erinevate vormide kombineerimine.

Eraldi toetuse kokkulepete vormid on ERA-NET Plusi, Marie Curie ja JRC võrgustike projektidele ja toetustele.

 Kulude liigid ja flat rate

Tegelikud kulud jagunevad endiselt otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Otseste ja kaudsete kulude eristamise põhimõtted ei muutunud. Otsesed on endiselt kulud, mille seos projekti tegevusega on otseselt määratav ning kaudsed on need kulud, mille seos projektiga pole kindel. EK eelistab tegelike kaudsete kulude (overheadŽi) väljaarvutamist kasusaaja poolt ja sellega kaudsete kulude suhte määramist otsekuludesse (flat rate). Kuna ülikoolide jt. asutuste jaoks on flat rateŽi määramine keeruline, on erandina lubatud mittetulunduslikele avalik-õiguslikele asutustele, kesk- ja kõrgharidusasutustele, teadusastustele ja VKE-dele kuni aastani 2009 kasutada flat rateŽi 60%, aastatel 2010―2013 40%. Tegelike kaudsete kulude arvutamise võimalust ja metoodika väljatöötamist võiks ülikoolid siiski kaaluda, sest tõenäoliselt on see umbes 60% või enam. Seega on ilmselt kasulik vähemalt aastast 2010 üle minna tegeliku flat rateŽi kasutamisele. Ka Euroopa Komisjoni eesmärk on kasusaajaid tegeliku flat rateŽi väljaarvutamise ja kasutamiseni viia.

Abikõlbulikud kulud

Abikõlbulike e lubatud kulude eristamisel võrreldes 6. raamprogrammiga muutusi ei ole. Endiselt peavad need olema tegelikult ja projekti ajal toimunud, vajalikud projekti läbiviimiseks ning majanduslikus mõttes parimad, kajastatud kasusaaja raamatupidamisregistrites vastavalt asukohariigi raamatupidamisreeglitele ja praktikale. Ka lubamatute kuludena on endiselt nimetatud identifitseeritavad riiklikud maksud (sh käibemaks), tollimaksud, valuutakursi muutustest tekkinud kulud, tulevperioodide kulude reserv, teiste EK projektidega seotud kulud ning lootusetud nõuded ja nende tagasisaamisega seotud kulud.

 Rahastamise ülemmäärad 7. raamprogrammis

Lubatud kulude rahastamise ülemmäär

Teadusuurin-gud ja teh-noloogiaaren-dused (1)

Tutvusta-mistegevus

Koolitus-tegevus

Konsortsiumi haldus-tegevus

Muud tegevused (2)

Tippkeskuste võrgustikud

-

 

-

 

-

 

100%

100%

Koostöö-projektid

50%

75% (3)

50%

100%

100%

100%

Teadusprojek-tid erigruppide huvides (VKEd)

50%

75% (3)

50%

100%

100%

100%

Koordineerivad ja toetavad tegevused

-

-

100% (4)

100% (4)

100% (4)

(1)   – Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendused sisaldavad tegevusi, mis on otseselt seotud taustteabe kaitseks ja teadustegevuse koordineerimiseks.

(2)   – Muud tegevused tähendab igasugust toetavat tegevust Annex I mõistes.

(3)   – Mittetulunduslikele avalik-õiguslikele asutustele, kesk- ja kõrgharidusasutustele teadusasutustele ja VKE-dele.

(4)   – Koordineerivate ja toetavate tegevuste puhul võib kaudsete kulude ülemmäär olla 7% v.a allhanked ja kolmandatele osapooltele võimaldatud vahendid.

 EK poolt maksete teostamine

45 päeva jooksul pärast toetuslepingu allkirjastamist Euroopa Komisjoni poolt peab EK tegema ettemakse kasusaaja pangakontole. Ettemaksu suurus on 150% projekti 1. perioodi e aasta eelarvest.

60 päeva jooksul pärast 1. perioodi lõppemist on kasusaajal kohustus esitada kulude aruanne ning seejärel 45 päeva jooksul on EK-l kohustus maksta kasusaajale 1. perioodi tegelike kulude summa. Olenemata sellest, kas EK aruande heaks kiidab või ei, on tal kohustus 105 (45+60) päeva jooksul makse sooritada. Pärast 105 päeva möödumist perioodi lõpust on kasusaajal õigus hakata EK-lt intresse nõudma saamata makse eest. See on sanktsioon, mille EK kasusaajate huvides on kehtestanud. Samas ei ole õigust intresse nõuda avalik-õiguslikel asutustel, kuna nemad ei ole kohustatud ka EK-le intresse maksma.

Kui EK on 1. perioodi tegelikud kulud aruande alusel hüvitanud, lükkub ettemakse järgmise perioodi ettemakseks.

Ettemaks ja vahemaksed tehakse kuni 90% projekti kogueelarvest.

Lõppmaksest arvatakse maha kasusaaja poolt projekti käigus teenitud tulud – saadud pangaintressid ja projekti käigus esitatud arved. Pangaintress tuleb EK-le deklareerida kõigil kasusaajatel, kellel projekti rahaliste vahendite pangas hoidmisel intressitulu tekkis (6. raamprogrammis oli see kohustus ainult koordinaatoril). Samas ei ole kohustust hoida raha pangakontol, mis kindlasti intressi teenib (st intressi teenimine ei ole kohustuslik).

 Garantiifond ja vastutus

Sarnaselt 6. raamprogrammi tingimustele on projekti töö teostamise osas kasusaajatel kollektiivne vastutus. Samas puudub kollektiivne finantsvastutus. Finantsvastutuse katteks loob EK garantiifondi, kuhu kantakse kõigile kasusaajatele tehtavate ette- ja vahemaksete arvelt 5%. Garantiifond kuulub kasusaajatele, kuid huvitatud osapoolena haldab seda Euroopa Komisjon. Fondi teenitud intress kuulub Euroopa Komisjonile ja selle arvelt kaetakse projektide käigus tekkiv finantseerimise lisavajadus. Kui fondi vahendid on olnud piisavad lisavajaduse katmiseks, tagastatakse kasusaajatele mahaarvatud 5%. Vastasel juhul tagastatakse 4%.

 Auditeerimine

6. raamprogrammis nõutud auditi sertifikaadi sõnastus on tekitanud mõnede riikide  audiitorites tugevat vastuseisu. Peamine vastuseis on hinnangu andmise vastu, mida sertifikaadi vorm nõudis. Seepärast muudeti audiitori poolt väljastatava tõendi vormi ning nüüd kannab see nime „Raamatupidamisaruande tõend”. Peale projekti kulude e raamatupidamisaruande auditeerimise  võib auditeerida ka metoodika, mida kasusaaja soovib kasutada flat rateŽi või keskmise personalikulu arvutamiseks. Metoodika audit ei ole kohustuslik, kuid soovitatav eelkõige kasusaajatele, kellel on mitmeid projekte. Auditite tõendi vormid on toodud EK-ga sõlmitava projektilepingu lisas nagu kulude aruande vormgi.

Raamatupidamisaruande auditeerimise kohustus on ainult projektidel, kelle summeritud maksed ületavad 375,000 EUR (see piirsumma ei ole veel hetkel kinnitatud ja võib muutuda) ja kellele hüvitatakse tegelikud lubatud kulud (reimbursement of eligible costs).

Flat rateŽi kasutamise ja lump sum (fikseeritud summaga) toetuste puhul raamatupidamisaruande auditit ei nõuta.

Sarnaselt 6. raamprogrammile võib avalik-õiguslikel asutustel auditi teostada asutuse siseaudiitor vm pädev isik.

 Täpsed finantseerimisreeglid ja toetuse kokkuleppe tekst peaksid selguma veebruarikuu jooksul ning siis täpsustuvad ka seni läbirääkimiste faasis olevad detailid.

NB! Lisainformatsiooni saamiseks rahastamis- ja juriidilistes küsimustes palume pöörduda Anne Pargi poole anne.park@archimedes.ee

Üles ^

 

8. jaanuar 2007

Avalikustatakse 7. raamprogrammi toetuse kokkulepete mustandversioonid. Töögrupp töötab nende kallal edasi -  lõppversiooni on tõenäoliselt oodata märtsis. Avaldatud on sõlmitavate standardlepingute nn tuumikosad ja Annex II "Üldised tingimused". Ülejäänud lepingu lisad avaldatakse hiljem.  Avaldatud lepingu tekst on erinevate konsultatsioonide tulemus ja võib sisuliselt veel muutuda enne selle vastuvõtmist Euroopa Komisjoni poolt.  Sellele standardtekstile tuginedas  koostatakse eraldi tekstid programmidele "Inimesed" ja "Ideed".

Siintoodud rahastamislepingute ja lisade mustandversioonide tekstid on inglise keeles

22. detsember 2006

Euroopa Komisjoni poolt avaldatakse esimesed projektikonkursid ja taotluste esitamise tähtajad.

Üles ^

19. detsember 2006

Euratomi programmis osalemise reeglid.
Nõukogu määrus (Euratom) nr 1908/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2011) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad.

Üles ^

18. detsember 2006

7. raamprogrammis osalemise reeglid.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad.

Üles ^