COST ja Euroopa Liit

Kuigi COST on iseseisev koostöövõrk, on ta seotud ka Euroopa Liidu institutsioonidega, eelkõige Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukoguga.

COST geograafiline haare ületab EL piirid. Käesoleval ajal on liitunud 33 riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tshehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Shveits, Türgi, Suurbritannia, Jugoslaavia). COSTiga teeb tihedat koostööd ka Iisrael. Eesti liitus COST-iga 1997. aastal. Peale selle osalevad erinevates projektides veel mitmed Ameerika, Aasia ja Euroopa institutsioonid ning rahvusvahelised organisatsioonid.

COST erinevused teistest Euroopa Liidu teadusprogrammidest

• COST koostöö ei nõua teaduspoliitika kooskõlastamist. Iga teema puhul on esmatähtis iga riigi sees olev huvi osalemise vastu.
• Iga riik peab kindlustama COST koostöövõrgus läbiviidava uurimistöö rahaliste vahenditega. COST poolne finantseerimine katab ainult koordineermiskulud – sekretariaadi töö, konverentside, seminaride, töötubade organiseerimise jne. Samuti tasutakse rahvuslike delegaatide sõidurahad. Rahastamine toimub vastavalt üldlevinud printsiipidele, mis on käibel koordineeritud tegevuse puhul – toetus katab 100% koordineerimisega seotud kuludest.
• COST uurimistöös osalemist saab katta erinevatest vahenditest – teadusasutuse eelarvest, erinevate fondide või eraettevõtete poolt saadud toetustest.

COST kui teaduskoostööle suunatud võrgustik on loogilises seoses raamprogrammidega. Tänu väiksemale bürokraatiale ning paindlikkusele on ta teadlastele ideaalseks kohaks usaldusväärsete kontaktide leidmisel ning heaks aluspinnaks edaspidisel raamprogrammis osalemisel. Samas seostab ta rahvuslikke uurimisprojekte rahvusvahelistega.